Uus meedia...?
Uus meedia, vana mõtteviis – vaatan kahte Eesti väljaannet
Postimees – traditsiooniline leht, kes on asjast aru saanud
Postimees on klassikaline päevaleht, kuid veebis on ta kaugel sellest, et lihtsalt paberartikleid üles panna. Lugusid uuendatakse samal lingil, kommentaariumid on avatud ja sotsiaalmeediasse lähevad lingid koos küsimuste ning aruteluteemadega. Spordiportaalis on otseülekanded ja pildigaleriid. See tähendab, et veebi kasutatakse meediumi võimalustele kohaselt – dünaamiliselt, mitmekesiselt ja nii, et lugejal on vähemalt mingi osaluskoht.
Muidugi – kommentaariumid on omaette maailm ja vahel pigem kahetsusväärne näide kuidas inimesed oma mulli sulguvad. Aga see on uue meedia loomulik osa, mitte ainult Postimehe probleem.
Sirp – sisu on hea, aga veeb tundub arhiivina
Teiseks näiteks valisin Sirbi. Kultuurileht on oma sisu poolest väga tugev – põhjalikud arvamusartiklid, analüüsid, kriitika. Kuid veebis? Põhimõtteliselt on tegu digiteeritud ajalehega. Artiklid on küll üleval, aga interaktsiooni on minimaalselt. Sotsiaalmeedia on olemas, kuid postitused on pigem automaatselt genereeritud lingid ilma järjepideva dialoogita. Kommentaaridele vastamist, arutelude algatamist, kogukonna kujundamist – seda praktiliselt ei ole.
Ja see on natuke kahju, sest just kultuuriväljaande lugejaskond oleks selline, kes tahaks kaasa rääkida. Potentsiaal on olemas, aga mõtteviis on jäänud "toimetusest lugejani" mudelisse, mida kursus nimetab traditsiooniliseks ühelt-kõigile suhtluseks.
Kommentaarid
Postita kommentaar