IT JUTUD

Kasutatavus veebis - üks hea näide ja üks õudusunenägu Kõik on seda kogenud. Otsid Google'ist mingit täiesti lihtsat asja - näiteks "kuidas teha pannkooke" - vajutad esimesele tulemusele ja siis saabki põrgu lahti. Aga sellest hiljem. Alustan positiivsest näitest. Hea näide: Wikipedia Wikipedia on üks väheseid lehti internetis, mis lihtsalt teeb oma tööd ära ja jätab sind rahule. Avad lehe, info on seal, lugemise lõpuks oled targemaks saanud. Punkt. Mis seal hästi on: Iga artikkel näeb välja samamoodi. Pealkiri üleval, sisukord paremal, viited all, lingid lähevad alati järgmisele sarnasele artiklile. Kui oskad ühte Wikipedia artiklit lugeda, oskad neid kõiki. Nielsen kutsub seda "consistency and standards" ja Wikipedia ongi selle koolinäide. Mitte ühtegi reklaami. Mitte ühtegi popup'i. Mitte ühtegi videot, mis ise mängima hakkab. Avad lehe ja saad selle, mille pärast sa sinna tulid. Otsing on tark. Hakkad sõna kirjutama ja juba pakutakse mõis...

Kuidas Ubuntu tegelikult toimib - arendus- ja ärimudel lahti seletatud Seekordne teema on päris huvitav, sest siin tuleb korraga vaadata kahte asja: kuidas tarkvara tehakse ja kuidas selle pealt raha teenitakse. Võtsin näiteks Ubuntu Linuxi – sellega on enamik IT-inimesi mingil hetkel kokku puutunud ja projekt on piisavalt suur, et mõlemad mudelid oleksid selgelt näha. Arendusmudeliga: turg, mitte katedraal Ubuntu puhul on tegemist nn turutüüpi avatud lähtekoodiga projektiga, nagu Eric Raymond seda oma kuulsas essees "The Cathedral and the Bazaar" kirjeldab. See tähendab, et arendusse saab panustada igaüks – pole mingit suletud väikest meeskonda, kes kinniste uste taga kogu tarkvaara kirjutavad. Praktiliselt käib see nii: Ubuntu aluseks on Debian, millelt võetakse üle suur osa paketihaldusest ja tarkvarakogumist. Canonical (Ubuntu taga olev firma) hoiab käes põhisuunda – millal tuleb järgmine LTS-versioon, mis on prioriteedid, mis läheb ametlikku repositooriumisse. Ag...

Moglen 27 aastat hiljem: anarhism võitis, aga copyright ei surnud 1999. aasta augustis avaldas Columbia Law Schooli professor Eben Moglen (kes oli tollal ka Free Software Foundationi peajurist) ajakirjas First Monday artikli pealkirjaga "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright". Pealkiri on võimas ja ennustus selge: vaba tarkvara liikumine ei ole marginaalne nähtus, vaid esimene samm kogu intellektuaalomandi süsteemi kokkuvarisemisel. 27 aastat hiljem saab küsida, kui palju sellest tõeks sai. Lühivastus: tarkvara poolel täielikult, copyrighti poolel üldse mitte. Kõige paikapidavam: Faraday metafoor Mogleni kuulsaim pilt on Faraday seaduse metafooriline järeldus: kui paned interneti ümber iga inimese planeedil ja keerled planeeti, hakkab tarkvara võrku jooksma nagu vool. See on ühendatud inimmõistuste emergentne omadus, et nad loovad asju teistele meeldimiseks ja oma üksindustunde võitmiseks. "Incentives" on papipäkapiku kehv metafoor, ...

Kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline? Klassikaline vastus kõlab umbes nii: tehnoloogia on neutraalne tööriist, moraalne hinnang sõltub ainult kasutajast. Nuga lõikab leiba ja inimest, tuumajaam toodab elektrit ja muudab linnu elamiskõlbmatuks, arvuti kirjutab diplomitööd ja lunavara. Vastutus on alati inimese pool, mitte asja pool. Populaarne vaade, nimetatakse instrumentalismiks, ja esmapilgul üsna veenev. Mina sellega täies ulatuses nõus ei ole. Minu arvates tuleb vahet teha kahel asjal: puhas füüsikaline tööriist ja konkreetne disain . Esimene on tõesti neutraalne. Teine mitte. Tööriist ei tea midagi Haamer, raadiolaine, üldotstarbeline arvuti, programmeerimiskeel. Kõik need on piisavalt üldised, et nende "eetikat" hinnata ei anna. Python ei tea, kas sa kirjutad temaga kooliprojekti või stalkerware'i. Raadiolaine ei tea, kas ta kannab hädasignaali või propagandat. Siin kehtib instrumentalism puhtal kujul ja "Guns don't kill pe...

Kolm komponenti ja üks deepfake: mida Arup'i juhtum meile õpetab Kevin Mitnick, tagaotsitud häkkerist turvaguruks saanud tegelane, sõnastas kunagi valemi: andmeturve on tehnoloogia × koolitus × reeglid . Korrutis, mitte summa, kui üks komponent on null, ongi tulemus null. Ja kui küsida, milline neist on kõige sagedamini null, siis Mitnicki enda raamatud annavad vastuse: inimene . Sotsiaalmanipulatsioon ehk social engineering on olnud häkkerite lemmikrelv juba enne, kui enamik meist arvutit tundis - ja tänaseks on see AI abiga võimendunud tasemele, mida Mitnick ise enda 2002. aasta raamatut kirjutades vaevalt ette kujutas. Vana oht uues kuues Klassikaline sotsiaalmanipulatsioon oli inimlik amet: helistad raamatupidajale, esitled end IT-osakonna uue töötajana, mainid kellegi nime, keda enne guugeldasid, ja palud parooli "süsteemi testimiseks". Toimis tihti. Aga see nõudis oskusi, näitlejameelt ja aega. 2024. aasta jaanuaris kaotas inglise inseneribüroo Arup'i Ho...

Diplom, kutsetunnistus või sertifikaat - mis loeb IT-tööturul? Lühianalüüs klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakenduskõrghariduse ja erialaste sertifikaatide rollidest ning TTÜ IT kolledži kohast selles pildis. IT-valdkond on üks väheseid erialasid, kus eneseõppinud tegijad on ajalooliselt suutnud kõrvuti seista akadeemilise kraadiga spetsialistidega. PC-ajastu „kuldperioodil" 1980-ndatel piisas tihtipeale praktilisest kogemusest ja osavatest sõrmedest. Ometi on viimase paarikümne aasta jooksul olukord muutunud: IT on tunginud kõigile elualadele, nõuded on kasvanud ning pelgalt tehnilistest oskustest ei piisa. Selles kontekstis kerkibki küsimus - millist kvalifikatsiooni tööandja tegelikult ootab ja millist peaks taotlema? Kolm rada, kolm loogikat Klassikaline kõrgkoolidiplom Ülikooli bakalaureuse- ja magistrikraad (nt TalTech, Tartu Ülikool) annab laiapõhjalise teoreetilise baasi: algoritmiteooria, matemaatika, teadustöö metoodika. See on alus, millele saab ehitada mistahe...