IT JUTUD

Kas AI võtab software engineeri töö ära? Viimased aastad on iga teine LinkedIn'i postitus rääkinud, kuidas AI hakkab tarkvarainsenere asendama. Mina arvan, et tegelikkuses liigume hoopis vastassuunas. AI muutub nii kalliks ja nii vigaseks, et insener on tagasi mängus. Ja seda mitte kunagi tulevikus, vaid juba praegu. Copiloti hind kasvas üle öö umbes 14x GitHub teatas, et alates 1. juunist 2026 lülitub Copilot päringupõhiselt arveldamiselt kasutuspõhisele (usage-based) mudelile. Ametlikult kõlab see kenasti: "saad ise oma kulutusi kontrollida." Praktikas tähendab see hinnatõusu, mida keegi ei oodanud. Üks GitHub'i community foorumi kasutaja arvutas oma reaalse tarbimise põhjal välja, et tema kuumakse hüppab €67-lt €966-le. See on umbes 14-kordne tõus. Copilot Pro+ tellija saab nüüd $39 eest kuus täpselt $39 väärtuses AI krediite, ülejäänu eest tuleb juurde maksta. Sama mustrit on näha ka Cursoriga: sama foorumipostitaja kontot lihtsalt tühistati pärast kahte...

Multimodaalne käsuinjektsioon: piltidesse peidetud juhised tehisintellekti süsteemides Kui tehisintellekti süsteemid hakkasid laiemalt veebibrauseritesse ja e-posti klientidesse jõudma, tundus pildi laadimine mudelisse süütu tegevusena. Kasutaja näeb pilti, mudel kirjeldab seda, midagi enamat ei juhtu. Tegelikult on tekkinud uus ründevektorite klass, kus piltidesse peidetud tekst ei ole sisu, mida vaadata, vaid juhis, mida järgida. Selle nähtuse nimi on multimodal prompt injection ehk multimodaalne käsuinjektsioon, ja OWASP on selle paigutanud oma 2025. aasta keelemudelite turvariskide nimekirja LLM01 positsioonile ehk kõrgeima tõsidusega haavatavuseks. Tehniline taust Probleem on arhitektuurne, mitte rakenduspõhine. Praegused vision-language mudelid ei suuda eristada visuaalset sisu, mida kasutaja soovib mudelile näidata, ja juhiseid, mis on sellesse sisusse põimitud. Mudel käsitleb kogu pilti kontekstuaalse infoallikana, ning kahjulikud juhised sisenevad samasse käskude täitm...

Paul Grahami " Hackers and Painters: Big Ideas from the Computer Age " ilmus 2004. aastal O'Reilly kirjastuse alt. Autor on Lispi programmeerija ja äri poolelt tuntud eelkõige sellega, et kaasasutas Viawebi (millest sai hiljem Yahoo! Store) ja hiljem Y Combinatori. Raamat on muide vabalt loetav ka tema kodulehel paulgraham.com. Põhiidee, mis raamatust välja koorub, on see, et programmeerijad ei ole päriselt insenerid ega teadlased, vaid pigem maalikunstnikud. Esialgu hakkasin seda lugema skeptiliselt, sest kõlab nagu tüüpiline häkkerimüüt iseendast. Aga Graham viib mõtte huvitavalt edasi: hea kood, nagu hea maal, sünnib pidevast ümbertegemisest, mitte ühest puhtast esialgsest plaanist. Etteantud kavast alustav ja kosemudelit järgiv tarkvaraarendus on tema sõnul sama mõttetu, kui hakata esimese kihiga kohe valmis maali maalima. See haakub ka tänase agiilse ja DevOpsi mõtteviisiga, kus pidev kordamine ja parandamine on töö loomulik osa, mitte vea märk. Kõige rohkem mõtl...

Mythos, küberturvalisus ja kelle käes ohjad on Anthropic tuli aprillis välja oma uue mudeliga nimega Claude Mythos Preview. See mudel on koodi analüüsimises nii hea, et leidis paari nädalaga tuhandeid varem teadmata turvaauke kõigis suuremates operatsioonisüsteemides ja brauserites. Mõned vead olid koodis peidus üle kahekümne aasta, vanim leitud auk OpenBSD-s oli 27 aastat vana. See pole enam mingi väike asi. Miks see on tegelikult hea uudis Kõige tähtsam on see, et kaitsepool sai esimesena mudeli kätte. Anthropic ei lasknud Mythost laia maailma lahti, vaid tegi sellega projekti nimega Glasswing. Idee on lihtne, enne kui sama tasemel mudelid jõuavad pahatahtlike tegelaste kätte, jõuavad firmad ja avatud lähtekoodi hooldajad oma süsteemid korda teha. Eriti väärtuslik on see avatud lähtekoodi projektidele. Suurematel projektidel on juba olemas oma turvameeskonnad, kes saavad mudelit kasutada selleks, et: skannida koodibaasi auke, mida silmaga ei märka vältida pahatahtliku...

Teistmoodi IT ehk kuidas Eesti võiks tugitehnoloogiat korraldada Sel nädalal jäi mõte tugitehnoloogia teemal mõtesse. Loengumaterjal käis läbi terve hulga lahendusi, mida igapäevane arvutikasutaja isegi ei märka, et tal on, ekraanilugejad, punktkirjamonitorid, akordklaviatuurid, puhumistorud, lülitisüsteemid. Kõik need asjad on mõeldud selleks, et inimene, kellel kas nägemine puudub, käsi ei liigu või sõrmed ei jaksa klahve vajutada, saaks ikkagi arvutiga tööd teha. Ja kui hakata mõtlema, siis tegelikult on see üks päris suur ja segane teema, eriti kui sa pead ühel hetkel otsustama, kuidas seda riiklikul tasemel korraldada. Kujutasin end korra ette sellise valdkonna otsustaja rolli. Mida ma teeksin teisiti? Kas see on IT või abivahend? Esimene küsimus, mis kohe tekib, on klassifitseerimise küsimus. Kas punktkirjamonitor on lihtsalt teist tüüpi kuvar, sama moodi nagu ükskõik milline LCD-paneel sinu laual? Või on see hoopis abivahend, sarnaselt kuuldeaparaadi või ratastooliga? Pr...