Ubuntu

Kuidas Ubuntu tegelikult toimib - arendus- ja ärimudel lahti seletatud

Seekordne teema on päris huvitav, sest siin tuleb korraga vaadata kahte asja: kuidas tarkvara tehakse ja kuidas selle pealt raha teenitakse. Võtsin näiteks Ubuntu Linuxi – sellega on enamik IT-inimesi mingil hetkel kokku puutunud ja projekt on piisavalt suur, et mõlemad mudelid oleksid selgelt näha.

Arendusmudeliga: turg, mitte katedraal

Ubuntu puhul on tegemist nn turutüüpi avatud lähtekoodiga projektiga, nagu Eric Raymond seda oma kuulsas essees "The Cathedral and the Bazaar" kirjeldab. See tähendab, et arendusse saab panustada igaüks – pole mingit suletud väikest meeskonda, kes kinniste uste taga kogu tarkvaara kirjutavad.

Praktiliselt käib see nii: Ubuntu aluseks on Debian, millelt võetakse üle suur osa paketihaldusest ja tarkvarakogumist. Canonical (Ubuntu taga olev firma) hoiab käes põhisuunda – millal tuleb järgmine LTS-versioon, mis on prioriteedid, mis läheb ametlikku repositooriumisse. Aga väljaspool seda tuuma on terve kogukond: vabatahtlikud arendajad, kes parandavad vigu, lisavad tõlkeid, kirjutavad dokumentatsiooni, haldavad pakette ja nii edasi.

See on iteratiiv-inkrementaalne lähenemine tegelikkuses: iga kuue kuu tagant tuleb uus väljalase, iga kahe aasta tagant pikaajalist tuge saav LTS-versioon. Pole mingit "analüüs → disain → arendus → testimine" järjekorda nagu kosemudelis – asjad käivad paralleelselt, tagasisidet kogutakse pidevalt Launchpadi veajälgija, foorumite ja IRC kaudu ning järgmine sprint (kasutades Scrumi keelt lahtisemalt) arvestab eelmise tulemustega.

Mis mulle selle juures meeldib: süsteem on piisavalt paindlik, et suured muutused (näiteks Unity töölauakeskkonnast GNOME-le üleminek 2017. aastal) saavad kogukonnalt reaalse tagasiside enne, kui need kivisse raiutakse. Sama hästi toimib vastupidine suund – kui kogukond on teinud mingi lahenduse, mis on parem kui Canonicali oma, jõuab see sageli ametlikku kanalisse.

Ärimudeliga: toetus + pilv + freemium

Ubuntu on tasuta allalaetav ja alati jääbki tasuta. Kuidas siis Canonical ellujäämiseks raha teenib?

Peamine tulu tuleb ettevõttetugiteenustest. Ubuntu Advantage (tänapäeval Ubuntu Pro) on tellimuspõhine toetus, mida ostavad suured organisatsioonid, kes jooksutavad Ubuntut serveritel ja vajavad garanteeritud turvaparandusi, sertifitseerimist ja otsetoetust. See on klassikaline Red Hati mudel: tarkvara on vaba, aga töökindel tugisüsteem maksab. Väiksemale ettevõttele ei lähe seda vaja, aga pangale, mis jooksutab tuhat serverit, on see vägagi relevantne.

Teine oluline suund on pilveteenus. Canonical on teinud märkimisväärset tööd selle nimel, et Ubuntu oleks AWS-i, Azure'i ja Google Cloudi ametlikult toetatud platvorm. Sealt tuleb tulu nii pilvepakkujate litsentsilepingutest kui ka Canonical Juju ja MAAS-i taoliste haldusriistade müügist.

Kolmas kiht on freemium-loogika Ubuntu Pro kaudu – eraisikutele on see tasuta (kuni viis masinat), ettevõtetele tasuline. See on nutikas samm: arendajad harjuvad Ubuntu Pro funktsioonidega kodus, ja kui nad jõuavad firma serveritesse, on loomulik samm sama mugavust kasutada – ainult nüüd raha eest.

Eraldi huvitav on Snapcraft: Canonical üritab Snapi paketiforraadi kaudu luua oma "app store" ökosüsteemi Linuxile. See on midagi Steami ärimudeli sarnast – platvorm, kus tarkvaraarendajad avaldavad oma rakendused ja Canonical kontrollib jaotusinfrastruktuuri. Kas see päris läbi läheb, on eraldi küsimus, aga ärimudeli mõttes on see selge platvormiettevõtte mõtlemine.

Mida see kõik õpetab?

Ubuntu on hea näide sellest, kuidas avatud lähtekood ja äriline edu ei ole vastuolus – pigem vastupidi. Kogukond annab arendusressursi, mida üksi ei suudaks endale lubada, ja vastutasuks saavad nad kasutada platvormi, mida üks firma üksi ei suudaks nii kiiresti edasi arendada. Ärimudel on üles ehitatud nii, et tasuta kasutajad ei ole koormus – nad on reklaam ja testimiskeskkond, mis lõpuks toob sisse maksva ettevõttekliendi.

Mingis mõttes on see kõige õpetlikum asi siin: tarkvara ärimudel ei pea olema "müüme toodet". Sageli on kõige jätkusuutlikum mudel hoopis "ehitame usalduse ja kogukonna, teenime selle pealt".