Veebilehtede Kasutatavus

Kasutatavus veebis - üks hea näide ja üks õudusunenägu

Kõik on seda kogenud. Otsid Google'ist mingit täiesti lihtsat asja - näiteks "kuidas teha pannkooke" - vajutad esimesele tulemusele ja siis saabki põrgu lahti. Aga sellest hiljem. Alustan positiivsest näitest.

Hea näide: Wikipedia

Wikipedia on üks väheseid lehti internetis, mis lihtsalt teeb oma tööd ära ja jätab sind rahule. Avad lehe, info on seal, lugemise lõpuks oled targemaks saanud. Punkt.

Mis seal hästi on:

• Iga artikkel näeb välja samamoodi. Pealkiri üleval, sisukord paremal, viited all, lingid lähevad alati järgmisele sarnasele artiklile. Kui oskad ühte Wikipedia artiklit lugeda, oskad neid kõiki. Nielsen kutsub seda "consistency and standards" ja Wikipedia ongi selle koolinäide.
• Mitte ühtegi reklaami. Mitte ühtegi popup'i. Mitte ühtegi videot, mis ise mängima hakkab. Avad lehe ja saad selle, mille pärast sa sinna tulid.
• Otsing on tark. Hakkad sõna kirjutama ja juba pakutakse mõistlikke variante. Õigeid pealkirju peast teadma ei pea - äratundmine asendab meenutamise.
• Leht laeb kiiresti, ka mobiilis ja ka kehvema netiühendusega. Tekst on tekst, pildid on pildid, ja ometi on lehel oma kindel disain ja stiil.

Õpitavus on lapsemängulik - ka vanaema saab sealt info kätte. Ainus koht, kus päriselt mõtlema peab, on artikli toimetamine, aga see polegi ju tavalugejale mõeldud.

Halb näide: tavaline retseptiblogi

Ja siis teine ots - keskmine retseptiblogi. Otsid Google'ist "pannkookide retsept", vajutad esimesele tulemusele. Mis sind ees ootab?

• Esimese asjana küpsiseteade, mis katab pool ekraani ja kus "Nõustu" nupp on suur ja roheline ning "Sätted" nupp on hall, väike ja peidetud allnurka. Ainult haruharva on seal nuppu nimega "Lükka tagasi", peamiselt pead eemaldama õigused 100 erineva teenusepakkujalt manuaalselt.
• Selle sulgemise peale hüppab keskele newsletteri popup, kus küsitakse e-maili aadressi enne, kui oled lehe sisu üldse näinud.
• Paremas alanurgas hakkab mängima video, mis järgneb sulle kerimisel ja mida ei saa kinni panna ilma reklaami enne ära vaatamata.
• Siis tuleb 2000 sõna autori elulugu - kuidas vanaema õpetas, kuidas Toscanas oli päike, kuidas need pannkoogid on parimad, mida ta kunagi söönud on. Iga teise lõigu vahel reklaamibanner.
• Kui retseptini lõpuks jõuad, on selle peal jälle reklaam. Lehe lõpuni kerides hüppab veel push-teadete lubamise küsimine.

Mis siin valesti on? Peaaegu kõik Nielseni heuristikud korraga:

• Kasutaja kontroll on kadunud. Sina ei juhi midagi - leht juhib sind. Reklaamid hüppavad sisse, video mängib, popup'id katavad ekraani - kõik ilma sinu loata.
• Minimalistlik disain on null. Lehel on rohkem reklaame ja popup'e kui päris sisu. Silmad ei tea, kuhu vaadata, ja sisu kerimine on nagu takistusrada.
• Tõhusus on kohutav. Lihtne ülesanne - leida pannkoogi retsept - võtab 30 sekundit otsimist ja 3 minutit popup'ide sulgemist, reklaamide vältimist ja eluloo läbikerimist.
• Vigade ennetamine puudub. Reklaamil on tavaliselt nii pisike X-nupp, et seda on mobiilis võimatu tabada, ja kogemata vajutades oledki välisel saidil. Tagasi vajutades laeb kogu kupatus uuesti.

Põhjus, miks need lehed niimoodi välja näevad, on lihtne - reklaamiraha. Iga vaatamine, iga klikk, iga skroll on raha. Sisu - tegelik retsept - on lihtsalt sööt, et sind lehele meelitada. Tegelik äri toimub reklaamide vahendusel ja kasutaja on selles ahelas vajalik tüütus, mitte klient.

Kokkuvõtteks

Wikipedia ja keskmise retseptiblogi vahel pole tehniliselt mingit vahet - mõlemad on lihtsalt veebilehed. Vahe on selles, kelle huve leht teenib. Wikipedia teenib lugejat ja seda on kohe näha. Retseptiblogi teenib reklaamiandjaid ja lugeja on kuskil prioriteetide nimekirja keskel, kui mitte allpool. Iga klikiga on see vahe tunda.

Hea kasutatavus pole rakett-teadus. Tavaliselt tähendab see lihtsalt, et keegi on kasutaja peale mõelnud. Halb kasutatavus tähendab, et keegi on raha peale rohkem mõelnud kui kasutaja peale.